Art - Kalju Nagel - Kunst

Tekst


 
 
 

Eesti Päevaleht - Estniska Dagbladet, 11 märts 1972
 

Eesti kunstnikud vene tagalas okupatsiooni Kunstiajaloo valguses

Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo intituudi väljaandes "Eesti kunsti ajalugu" II ( esimene köide on veel ilmumata ), mis haarab aastad 1948-1965,
esitatakse ülevaade ka eesti kunstnike tegevusest sõja ajal Vene tagalas. Hävituspataljoni, suvel 1941, kuulusid Kaarel Liimand ja Andrus Johani,
samuti tarbegraafik Valter Kõrver. Liimand langes lahingus, Johani ja Kõrver langesid vangi ning hukati sakslaste poolt. Punaarmees langesid
hiljem illustraator ja karikaturist Helmut Valtman ( Have ), maalikunstnikud Jüri Räni ja Osvald Pallase, skulptor Paul Parlo, rakenduskunstnik
August Vahtel ja graafik Albert Toomapoeg.

Leningradi blokaadis hukkusid graafik Paul Liivik ja illustraator Verner Birkenfeldt ( Verny ). "Rasketes sõjaaegsetes tingimustes" ( mida need
rasked tingimused tähendavad, ei näidata ) jätsid oma elu Punaarmee ridades tarbekunstnikud Otto Tammeraid ja Oskar Murdmaa, maalikunstnik
ja kunstipedagoog Friedrich Koppel, graafikud Henrik Laos, Leo Jürisoon ja Felix Leetvee ning dekoraator Joosep Karell. Tagalas surid kunstnikud
Voldemar Kangropool ja Aleksander Grinev ( Grinjeff ).

Osa kunstnikke siirdus Nõukogude Liitu vabatahtlikult, osa viidi sinna mobilisatsiooni korras.

Aastal 1942 hakati ka kunstnikke koondama Jaroslavi linna, kus asuti ka kunstis "sotsialistliku realismi positsioonile". Selle "positsioonile asumiseks"
loodi Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, mille esimeheks sai Adamson Eric ( suri 1968 ) ja vastutavaks sekretäriks Aino Bach. Üldse kuulusid Jaroslavis
Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu koosseisu Priidu Aavik, Adamson-Eric, Arnold Alas, Aino Bach, Märt Bormeister, Karl Burman noorem, Eduard
Einmann, Jaan Jensen ( suri 1967 ), Ernst Kollom, Esko Lepp, Boris Lukats, Evald Okas, Richard Sagrits ( suri 1968 ), Eugen Vaino ( suri 1969 ) ning
Hendrik Vitsur ( suri 1962 ).

Moskvas töötasid kujurid Aleksander Kaasik, Garibaldi Pommer, Enn Roos ja Ferdi Sannamees (suri 1963). Leningradist liitus "kollektiiviga"
Alo Hoidre, kuna kuskil tagalas ( kohti ei nimetata ) viibisid Voldemar Kaarma, Aleksander Pilar, Feliks Randel, Aleksander Grinev ( suri 1947 ),
Andrei Jegorov ( suri 1954 ) ja Paul Luhtein.

Jaroslavis oli "kollektiivi" kasutada ühisateljee. Oma töödega esinesid need kunstnikud neljal kunstinäitusel Moskvas.
Ka korraldati rindekunstnike tööde näitus Leningradis. Suurimaks ettevõtteks oli siiski Jüriöö 600. aastapäeva tähistamise kunstinäitus Moskvas.
Selle näituse avamisele saabusid ka "rahvuslikest väeosadest" kunstnikud Valerian Loik, Agu Pihelga, Feliks Valdvee ( suri 1954 ), Aleksander
Mildeberg ja mitmed teised. Näitusel esitati üle 150 töö. Näituse ettevalmistamisel ja teostamisel kandis "poliitilist vastutust" ajaloolane prof.
Hans Kruus, kes ka meie ajaloolise jüriöö rakendas siis kommunismi teenistusse.
Kunstnikest loodi ka kaks rindebrigaadi, kes saadeti Eesti Laskurkorpuse üksustesse, kus nad pidid kujundama seinalehti ja punanurki, koguma
"loomingulisi muljeid", portreteerima silmapaistvamaid võtlejaid ning joonistama vaateid lahingupaikadest ja sõjateedest.

Üldiselt takistas "kunstilist tegevust" materjalide puudus. Sellest johtuvana tõusiski siis esikohale joonistuslik element.
Selle ajajärgu silmapaistvamateks töödeks loetakse Adamson-Ericu väikesed muistsete võitlejate portreed. Ta suurima maalina esinevat
"Eesti naised Jüriööl". Ka lõi Adamson-Eric 1943. aastal Koidula portree. Evald Okas lõi grupiportree "Eesti kunstnikud Jaroslavis".

Koos lõid Okas jn Einmann maali "Ooberstleitnant von Sassi vangistamine Velikije Lukis Punaarmee eesti väeosade poolt."
Graafilisi töid avaldati ajalehtedes ja ajakirjades ning paljundati neid plakatitena. Ka saadeti neid lendlehtede kaudu Eestisse. Jüriöö aasta-
päevaks valmis graafilisi töid kaks kogu. Üks neist kujutas Jüriöö ülestõusu linoollõigetes, teine kujutas Saaremaa sündmusi puugravüürides.
Eestisse saadetavate lendlehtede illustreerimisega tegelesid Adamson-Eric, E. Okas, A. Hoidre, J. Jensen, R. Sagrits ja E. Einmann.
Juhtivaks karikaturistiks oli selles "kollektiivis" Jaan Jensen.
Omaette lõigu moodustavad sõjaaastate kunstis Eesti Laskurkorpusesse kuulunud sõduritekunstnike looming. Kuni sõja lõpuni jäid Valerian Loik,
Aleksander Koemets, Aleksander Mildeberg, Paul Reever, Arseni Mölder, Kalju Nagel, Oskar Raunam, Feliks Valdvere ja mitmed teised. Nende
töödes domineerivad portreed ja stseenid sõdurielust, motiivid loodusest ja interjöörivaated.

Teine Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu peakoosolek toimus augustis 1944. Siis valiti "liidu" esimeheks
F. Sannamees. Ka moodustati siis kunstnikest kaks operatiivrühma, keda kavatseti rakendada Tartus ja Tallinnas.
Ülevaate lõpus üteldakse veel, et Saksa okupatsiooni ajal viibisid Eestis kas pikemat vöi lühemat aega vanglas kunstnikud Ida Anton-Agu,
Peeter Linzbach, Romulus Tiitus, Gori, Rudolf Sepp, Rasmus Kangro-Pool, Ott Kangilaski ja Johannes Võerahansu. Vanglas mõrvati 1944. suvel
Arkadi Laigo. Samal ajal suri vanglas Nikolai Kummits. Suvel 1941 hukati August Roosileht. Ka jutustatakse, et 1944. aasta algul loodi "Pallases"
kommunistlik vastupanuliikumine, millesse kuulusid juhtivalt Johannes Võerahansu, Aadu Säärits, Elsa Kauping, Jaan Vahtra, Ida Anton-Agu ja
teised.
See grupp loonud sidemed partisanidega ning valmistas ja levitas kommunistlikke lendlehti.
 
 

foto:
1944 a. augustis toimus vene tagalas "Eesti nõukogude kunstnike liidu" peakoosolek kodumaale tagasipöördumise ettevalmistamiseks ja
moodustati "operatiivrühmad" tegutsemiseks Tallinnas ja Tartus. Esimeheks valiti skulptor Sannamees.
 
 


 
 
 
 
 
 
 
 
 



                                                                                                                                                                                                                                                                     Last-Studio, 2017