Art - Lemming Nagel - Kunst

Tekst


 
 
 
 
 
 

MÄLESTUSNÄITUS
Galerii Metropol

Lemming Nageli näitus "Igal lahendusel on oma probleem"

29.10.2016 - 23.11.2016 galeriis Metropol 6m2
Näituse avamine 29 oktoobril kell 18:00
Vana-Kalamaja 46, Tallinn

Lemming Nagel (13.04.1948-14.10.2016) on olnud oma töödes alati dialoogis teispoolsusega, nagu iga klassikaline kunstnik ideedemaailmaga.

Korraldades esimest postuumset näitust võib vaid oletada, mida autor tahaks või ei tahaks tegelikult ning antud galeriis oma isiknäituse puhul
eksponeerida. Võimalik, et tegemist on ülimalt vastuolulise juhtumiga kus autori tahet ei ole arvestatud. Peame vabandama ette, sest kontakt
autoriga juba puudub ...

Arvestades Lemmingu sünteesioskust, soovime näitusega välja tuua tema isiklikke dionüüsilisi ja apolloonilisi seoseid ning meisterlikkust ühildada
lääne kultuurile nii vastuolulisi kategooriaid nagu kord ja kaos.

Karl-Kristjan Nagel
Tiiu Rebane

_ _ _

https://www.facebook.com/events/1768624520063921/

_ _ _
 

Näitusel oli esitatud ka Andres Langemetsa tekst - järelhüüe Lemming Nagelile -

"Igal lahendusel on oma probleem"

Kunstnik Lemming Nageli ainsas ja kohe Betti Alveri nimelise debüüdiauhinna pälvinud luuleraamatus leidub niisugune "tatsipau": "Võtke elult
mis võtta annab ja pange tagasi."
Sõber Lemmingut mälestades tulekski alustada sellest, mida ta siis tagasi pani. Et ta ise võttis elult, mis võtta annab, selles polnud kellelgi kahtlust.
Paraku võttis just elu oma rängal kombel palju ka temalt endalt, küll isiklikult, küll üldiselt. Seetõttu oli ta väga uhke ja õnnelik, kui oma isikupärase,
sageli assamblaazidest ja segatehnikast koosneva maaliloomingu eest sai Kristjan Raua nimelise preemia 2009. Lemming Nageli maalid peegeldavad
hästi tema vaimukat, absurdilembelist ja pea alati heatahtlikku iseloomu, mida näitustel said nautida vaatajad ja mida väga hästi teadsid ta rohke-
arvulised sõbrad.  Pikalt heideldes võimatute elutingimuste ja tervisega ei kaotanud ta lõpuni oma huumorisoont. Tema teravmeelseid absurdinalju
võis alati nautida, sest need olid sageli pigem enesekriitilised ja muhedad kui püstikriitilised, kuigi ka ühiskonnakriitikat harrastas ta niisamuti meelsasti
ja võttis ka ajakirjanduses sõna.
Lemming armastas kõiki oma sõpru ja eks need siis ka püüdsid omal kombel teda toetada, paraku pole invaliidistunud vabakutselise kunstniku toetamine
tänases ühiskonnas miskipärast lihtne.
Lemmingu värsid toovad meelde Andres Vanapa ja  Arno Vihalemma - niisama pisut sürreaalse ja sõnamängulise luule. Aga sõnaline ja mõtteline vaimukus
ning teravmeelsus ulatuvad ka Lemming Nageli maalidesse, mida ei saa vaadata ainult visuaalselt, nad nõuavad ka teatavat mõttetegevust, sest neil
maalidel on sageli ka sisu, mitte ainult maalitehniliselt heal tasemel vorm.
Nii et kokkuvõttes pani Lemming ikka palju rohkem tagasi, kui ise elult sai. Tema pikaaegsed sõbrad ei unusta seda võimalust kunagi: ikka vaatame pilte,
ikka loeme värsse, otsime üles Lemmingu vanad vaimukad kirjad ja ülestähendused, millest mõned just äsja lähetasin Kirjandusmuuseumi.
Ning meenutame ka õpetussõnu, mis tal endal jäid paraku suurelt jaolt täitmata: "Järelejäänud eluaeg pühendage isiklikule elule."

Andres Langemets
UBC sõprade nimel
 

_ _ _
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 



                                                                                                                                                                                                                                                                    Last-Studio, 2019